Tervisemess 2018 – Liikuma!

Tervisemess 2018– Liikuma patroonina on mul heameel arutleda Teiega liikumise ja kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust tervisele. Aegade algusest on inimene olnud kehaliselt aktiivne ja seda eelkõige põhjusel, et elus püsida. Algselt küll eesmärgiga toitu hankida ja vaenlaste eest pääseda, kuid aja jooksul toimunud arengute jooksul oleme seda ürgset vajadust hakanud vältima ja muutma oma elu järjest mugavamaks. Nii nagu kehalise koormusega on ka mitteliikumisega võimalik suhteliselt ruttu kohaneda. Täna on inimene võimeline eksisteerima põhimõtteliselt nii ,et ta kodust ei pea lahkumagi…..Sa võid kodusest arvutist teha ära kõik tööasjad ja samuti tellida interneti vahendusel koju kõikvõimalikud teenused, mis loovad sulle mõnusa ja mugava olemise ilma kodust lahkumata. Lühiajaliselt ei ole selles veel tõsist probleemi, kuid aja jooksul hakkavad tekkima erinevad liikumispuudest tingitud tervisehädad. Verevarustus halveneb, südametegevus muutub mittekorrapäraseks ja tekkivad erinevad istumisest tingitud soolevaegused ja seedehäired.

Varem ca veerandsada aastat tagasi ei pidanud me eriti mõtlema, kas me liigume palju või vähe, sest elukorraldus sundis meid liikuma. Puudus võimalus läbi interneti asju korraldada ja samuti ei olnud arenenud veel niipalju autoliiklus (pidid vähemasti bussipeatusesse ja soovitud sihtkohta jalutama). Sama kehtis ka laste liikumise kohta. Mäletan hästi aega, kus puudus võimalus saada telefoni teel teada täpset sõprade asukohta ja nendega suhtlemiseks või kohtumiseks pidid tihti palju kõndima, et kontakti luua. See nö liikumine tuli meil „möödaminnes“ ilma enesele meeldetuletamata, et selleks vajadus on. Täna on seis aga paraku selline, et kui me endale küsimust ei esita – kas ma täna liikunud olen? Siis selgub, et eriti ei ole kui me ei pea silmas liikumistrassi kodust – autosse, autost – kontori, kontorist – autosse, autost – poodi, poest – autosse, autost – koju. Sõna auto kõlab siin sama tihti kui muu tegevus ja kui viimane on ka veel passiivne (mida kontoris istumine on ja just istuvat eluviisi tööd tegevate inimeste hulk suureneb meil kõige jõudsamalt, sest enamus töökohti, mis enne vajasid inimest, siis mehhaniseeritakse ja inimese ülesanne on lihtsalt jälgida masinate tegevust).

Vaatamata mugavuse juurdeloomisele, millega me kõik suures osas igapäevaselt tegeleme ei saa me siiski nurised liikumist soodustavate võimaluste üle. Sama palju kui oleme mugavust veerandsaja aastaga juurde loonud, oleme me ka tervisespordiga tegelemiseks mõeldud võimalusi juurde loonud. Olgu siin tegemist metsasolevate terviseradadega, mille võrgustik katab ära juba terve Eesti otsast – otsani või kõikvõimalike sisesportimise tingimustega: ujulad, pallisaalid, jõusaalid jne. Meie kliimas, kus suuresti määratleb inimeste soovi õues liikuda ilmastiku tingimused on just sise sporditegemist soodustavad komlpeksid eriti teretulnud. Kui varem olid sellised keskused olemas ainult suuremates linnades, siis täna võin kinnitada, et ka väikestes maakohtades on omavalitusused loonud suurepärased spordikompleksid, luues ka äärealadel suurepärased tingimised kehaliseks tegevuseks.

Miks me siis vaatamata headele võimalustele siiski veel aktiivsemalt liikumise ja sportimisega ei tegele? Ma arvan, et siin on mitu põhust. Esiteks ei ole liikumise mõju tervise positiivsusele kohe kuidagi mõõdetav (peale väikese väsimuse kui tullakse jalutustiirult). Lihtsam teatud juhtudel on inimeste arvates ikka minna apteeki ja osta kiiremaid lahendusi oma tervisehädade leevendamiseks erinevate ravimite näol – nende mõju on üldjuhul ka kohe tunda….Teiseks nagu mainisin, siis nö enamus „tasuta“ sportimistingimusi, mis on kas väli terviseradade näol või jõusaalilinnakute osas olemas (nõuavad siiski teatud ilmastikutingimusi ,et ka vähem kehalist koormust armastavad inimesed neid kasutama tuleksid). Sees sportimise võimalused on üldjuhul tasulised ja seda tuuakse ka ettekäändeks, et mitte neid võimalusi kasutada. Aru on saada, et kui trennis tahavad käia kaks lapsevanemat ja näiteks veel kaks kuni kolm last, siis on see pere eelarves päris suur väljaminek. Õnneks tänu suurenevale konkurentsile teatud spordialadel, näiteks fitness – on täna ka juba jõusaalide kuukaardi hinnad vägagi taskukohased ja kättesaadavad. Kolmas asi või probleem on ka see, et paljud spordirajatised, mis on omavalituses hallata suletakse peale ametliku kasutusaega. Pean silmas just välirajatisi. Mäletate, kuidas lapsena käisime kooli või linnastaadionil harjutamas täpselt siis kui soovisime? Nüüd on paraku nii ,et enamusi neist ümbritseb aeg ja ilma kasutaja loata ei tohi neid kasutada, mis loobki situatsiooni, kus noortel on pigem mõistlik kuskil kampadena jõlkuda ja oma füüsilist tegevust pigem kaaskodanike peal välja elada….Kurb, aga tõsi.

Kui palju peaks liikuma ja mida me peame silmas liikumise all? Liikumine tähendab minuarvates teadliku kehalist tegevust (näiteks kõndimist) ja seda natuke pikema aja jooksul. Vanemad inimesed võivad alustada mõnekümne minuti pikkuse ringiga kodu läheduses ja nooremad inimesed alates 45min 3 -5 korda nädalas. Koos harjumusega võib vabalt tekitada enda jaoks rutiini, kus selline 30 – 60 min tuleb liikumist igapäevaselt (seda siis lisaks tavapärastele toimetustele). Kuidas seda saab mahutada oma tavapärasesse rutiini? Kõige lihtam, vältige võimalusel lifte (juba ainuüksi treppide kasutamine annab korralikult kehalist koormust), lisaks näiteks teatud puhkudel eelistage auto teadlikult koju jätta (näiteks õhtune poeskäik või nädalavahetuse shopping – kui ilma autota). Ei juhutu midagi kui käeotsas on ka mõni raskem kott – see pigem muudab kogu protsessi oluliselt sportlikumaks! Mida kindlasti soovitada istuvatele inimestele? Seda, et tehtaks teadlik paus iga 45-50 minuti järel ja tõustakse korra arvuti tagant püsti ja käiakse väike tiir või tehakse mõni kerge võimlemisharjutus. See hoiab verevarustuse töös ja ei lase tekkida istumisest tingitud soolevaegusi ja ühtlasi hoiab keha ainevahetuse aktiivsemana kui istudes.

On kolm asja mida organism väga pikalt ette ära teha ei saa – need on söömine, magamine ja liikumine! St. et me peame endale teadvustama elukestvalt nende tähtsust organismile ja elukestvalt ka nendega igapäevaselt tegelema. Siit ka mõte, et puudub vajadus lühiajaliselt ja intensiivselt doseerida kehalist koormust. Pigem keskenduda sellele, et teha seda iganädalaselt ja madalamal intensiivsusel. Kas teadsid, et rasvapõletus toimub paremini madalamal intensiivusel, mitte kõrgel puslisagedusel? Siit ka abinõu neile, kellel on istuvast eluviisist tingituna kogunenud lisakilosid. Lihtsaim viis on korrastada toitumist ja koos sellega lihtsalt teha jalutuskäike – kuid seda ajaliselt kestvamalt, alates 45 min nagu ka eelpool mainisin.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oleme tegelikult liikumas õiges suunas! Kui vaadata tänast inimeste teadlikust oma tervise ja kehalise aktiivsuse vajalikuse üle, siis on see tunduvalt suurem kui kümmenkond aastat tagasi. Samuti on mitmekordistunud tervisele pühendunud seminaride ja koolituste hulk ja olles iganädalasalet ise koolitamas erinevates Eestimaa kohtades julgen väita, et ka firmad hoolitsevad oma töötajate tervise eest üha enam. Nii on ka minu populaarsemad kaks loengut „Tervislik eluviis“ ja „Kuidas jõuda endale püstitatud eesmärkideni“, mis kinnitab seda, et tervis läheb inimestele üha rohkem korda. Tervisemess 2018 – Liikuma on samuti ellu kutsutud propageerimaks tervislike eluviise ja liikumist. Mess ise toimub 22. septembril autovabal päeval Tallinnas, Vabaduse väljakul ja sinna on koondatud kõik tervisega seotud tooted ja teenusepakkujad ja üritus on loomulikult kõikidele tasuta sissepääsuga! Lisaks avame samas ka üle Euroopalise Spordinädala koostöös Eesti Olümpiakomiteega!

Kohtume juba Tervisemessil!