Toidulisanditest

Toidulisandid on tänapäeval jutuks vaata, et igapäevaselt. On neid, kes toidulisandeid materdavad kui ainult äritegemise ühte võimalust ja neid, kes siiralt nende toimesse usuvad ja taevani kiidavad.

Nagu elus paljude asjadega, nii on ka toidulisanditega, et tõenäoliselt peitub tõde kahe äärmuse vahel. Piisava informatsiooni ja teadmiste baasil võib neist olla organismile kehalisest koormusest kas taastumisele või ka kiire elutempo juures toidu asendamiseks oluline alternatiiv, kuid selleks oleks hea teada, mis organismis toimub ja mida organism vajab.

Tihti tundub inimestele, kes asjaga lähemalt kursis ei ole, et toidulisandid on mingi viimase aja moeröögatus. Jah tõsi ta on ,et nii intensiivselt, laia valikuga ja nii kättesaadavalt ei ole kunagi neid meie poelettidel olnud. Tuues samas paralleeli tavatoiduga, siis kas vanemad inimesed mäletavad nii rikkalike poelette ja lookas tavatoiduvalikut? Vist mitte? Maailm on lihtsalt muutuv ja selge ,et samamoodi nagu toiduäri on üks majandusharu, nii on kasvanud ka toidulisandite tööstus majandusharuna väga suureks ja mõjusaks.

Nii nagu ka tavatoidus on kasulikumaid ja ebatervislike toiduaineid, nii on ka toidulisandite maailmas kasulikemaid ja toimivamaid tooteid ja nö „lihtalt rahakotist raha võtvaid reklaamtooteid“. Olgu öeldud, et minu käes on 1941 a. pärit „Rammupulbri“ pakend, mis valmistatud Tallinnas ja mille põhikoostisoad olid munad ja piimavalk. See lihtne näide ligi 70 aasta vanusest pakendist räägib selgelt seda, et juba ammu inimesed proovisid leida tavatoidule täiendavat alternatiivi. Lihtsalt läks palju aastaid enne kui see nö massidesse läks.

Kui ma alustasin teadliku toidulisandite tarbimist, siis tuleb ajas minna 25. aastat tagasi. Algselt olid toidulisandid selgelt suunatud sportlastele ja eelkõige arvestades nende vajadusi. Tavainimestel oli tol ajal ikka väga suur teadmatus ja kui ma järjekordse valgupulbri koju tõin, siis küsis ema ikka, et mis pahtlipurk see sinna kapinurka on tekkinud….Läks aeg ja kasvas ka inimeste teadlikus, selge et oma töö tegid ka toidulisandite firmad ja nende lobbytöö, sama toimus ka toiduianetööstuses.

Aja jooksul saadi aru, et tarbijaskond ei ole mitte sportlased, vaid kõige suurem grupp on siiski tavainimesed, kes tõsist sporti ei teegi. Kuna sportlastele suunatud lisandid olid keskendunud ainult sisu tootmisele (loe koostisosad ja nende reaalne toime), siis tavainimestele need kehva maitse ja visuaalselt mitteostma kutsuva pakendi tõttu vastuvõetavad ei olnud. Nüüd pidid toidulisandite tootjad pingutama, et hakata tegema tooted, mis on eelkõige silmadega oleksid söödavama pakendiga ja maitse poolest vastuvõetavad tavainimestele ja samas ka piisavalt toimivad, et ka sportlased neid tarbiksid. Seda arengu suunda sportlastelt tavainimestele aitas suuresti suunata ka tehnoloogia areng, mis muutis inimesed piisavalt laisemaks ja mis omakorda tõi kaasa rida probleeme eriti kontoris istuvatele inimestele, kes hakkasid otsima kiiremaid lahendusi tekkivatele kehakaalu probleemidele. Mida mugavamaks muutus elu, seda rohkem olid inimesed ka valmis
kiiremate lahenduste eest maksma ja nö ostma kiiremaid lahendusi.

Ilmusid turule kiiresti salendavad tooted ja kiireid tavatoidule lahendusi pakkuvad alternatiivid. Enamuses neist keskendus kalorite piiramisele ja samas maitselamuse säilitamisele, et oleks alternatiiv tavatoidule. Olles ise olnud 25 aastast pool nö „diiediperioodil“, tänu erialasele tegevusele kulturismis, siis ütlen ,et tegelikult praktilises elus on muutnud see „dieedil“ olemise oluliselt lihtsamaks võrreldes veerandsaja aastataguse ajaga. Suhkru tarbimise vähenemise vajadus on see on fakt (eriti inimestel ,kes füüsiliselt aktiivsed ei ole), mis aitab sellele probleemile lahendust tuua ja selles osas ei ole paremaid alternatiive kui kalorsuse piiramine ja asendamine suhkruasendajatega või manipuleerides makrotoitainete vahekorraga (loe süsivesikute, valkude ja rasvade vahekord), sest loota, et inimestel on motivatsiooni lihtsalt heast ja paremast loobuda on naiivne.

Toidulisandi nimi ütleb ,et see peaks olema lisa tavalisele toidule, nii see tegelikult ka on. Põhiliseks energiaallikaks on inimesele ikkagi tavatoit ja selles ei ole samuti mingit kahtlust, kuid teatud hektedel võib just toidulisand korvata tavatoidust puudujäävat osa. Eriti siis, kui puuduvad toitumisalased teadmised. Lisaks teame ka, et koolis meid selles osas väga palju just ei harita (olen seda nii oma nahal kogenud kui näinud koolides esinedes). Põhiline, mida enamus toidulisandeid sisaldavad on valk. Valk teadupärast on keha peamiseks ehitusmaterialiks.

Elu on näidanud, et samas kui inimenen teadlikult seda valku tavatoidust ei otsi ,siis üldjuhul on kehaliselt aktiivsetel inimestel puudus, just sellest keha ülesehitus materialist. Sellisele juhul ongi lihtsam saada see alternatiiv toidulisandist. Suhteliselt lihtne on tavatoidust saada süsivesikuid ja rasvu – praktiliselt ükskõik mida me suhu paneme, sisaldab just neid makrotoitaineid, kuid vähem valke. Valgu sisalduse tõstmine on üldse praegune trend, seda tehakse kõigis tavatoidule sarnanevates toodetes: valgu pannkoogid, valgu batoonid, valgu pudingud, valgu smuutid jne. See võimaldab, vähendada rasva ja süsivesikute hulka ja sealjuures tootes sisaldavat kaloraazi. Valk võimaldab kauem hoida ka täiskõhutunnet ja stabiilsemat veresuhkru taset, mis isu ja kehakaalu kontrollimiseks on üliolulised.

Nõudlus selliste toodete järgi on kasvanud plahvatuslikult ja täna võib kõiki neid eelpool nimetatud tooteid leida alates tankla kettidest ja lõpetades kõikide jaekettidega. Toidulisandeid ostes peaks tarbija õppima eristama sarnaseid tooteid. Lihtsalt näide: suurelt on peale kirjutatud tootele „palju valku“, kuid lähemal uurimisel toote etiketilt selgub, et seda koostisosa, millega peibutatakse ostma ei olegi seal teab mis palju….Samas mõnes analoogtootes võib seda olla ca 30gr.valku 75gr. valguatoonis, mis vastab ligikaudu 150gr lihas sisalduvale valgukogusele. Seega hea on õppida natuke toitainete väärtuste tabelit vaatama. Kindlasti ei ole vaja lasta ennast segada ka kiireid tulemusi reklaamivatest toodetest (võrdlusena sama põhimõte, kus reklaamis lubatakse teile 7 päevaga säravvalged hambad). Hammaste pesemine on kasulik, sellele ei vaidle vist keegi vastu ,kuid elu on näidanud, et vaid hammaste pesemisega hambaid säravvalgeks ikka ei saa….Sama on ka toidulisanditega, et nende teadlik ja vajaduspõhine kasutamine võib olla kasulik, kuid lihtsalt kiirete lahenduste (olgu see siis kehakaalu reguleerimine vms) ei paku nad kiireid alternatiive, see algab ikkagi kehalise aktiivsuse kaasamisega ja toitumise korrastamisega. Kui teil on soovi rohkem ja põhjalikumalt lugeda toidulisandite, toitumise ja treenimise kohta, siis palju harivaid artikleid nii originaal autoritelt kui spetsialistide poolt tõlgitud artikleid leiate portaalist www.fitness.ee

Lugupidamisega
Ott Kiivikas
Tervisemess – Liikuma patroon