Kategooriad Treening

märts 9, 2020 Ott Kiivikas
Kas trenn vahele jätta või siiski minna? Ilmselt on iga spordiharrastaja kokku puutunud küsimusega, kas trenn vahele jätta või siiski minna? Treener ja koolitaja Ott Kiivikas käib läbi situatsioonid, mis selle küsimuse võivad tekitada ning räägib omast kogemusest, kuidas ta sarnaste situatsioonide puhul on ise käitunud või mida oma treenitavatele soovitanud. Nina nohune ja kurk valus Nohune nina ja kurguvalu on laialt levinud sümptomid ning tekitavad alati küsimuse, kas minna trenni või siiski puhata. Olukord on seda segasem, kui palavikku ei ole, mis sunniks koju jääma. Samas võivad need sümptomid kesta tihti päris pikka aega. Kuna tegemist on viirusnakkustega, siis...

märts 9, 2020 Ott Kiivikas
Ott Kiivikas soovitab: viis negatiivset harjumust, mida oma elust välja juurida! Kas mõtled vahel, et peaksid vabanema mõnest halvast harjumusest? Treener ja koolitaja Ott Kiivikas toob välja viis tegevust, mille võiksid oma elust välja juurida või siis vähemalt neid suurema kontrolli alla hoida. Vähenda mitte aktiivset aega Selleks on mitu võimalust, esiteks võib kasutada mõnda moodsat nutiseadet (telefon, kell), et jälgida ja eesmärgistada oma liikumisaktiivsus. Tee endaga kompromiss ning enne järjekordset teleri või arvuti ette istumist, vaata üle oma liikumisaktiivsus. Kui see ei ole päeva lõikes veel piisav, siis tee kas jalutuskäik või võimlemisharjutusi, enne kui ennast n-ö istumisega premeerid....

märts 24, 2018 Ott Kiivikas
Mul on heameel anda oma panus Eesti rahva tervise edendamisse läbi teadlikuma treenimise. Jõusaal on vaieldamatult ja ka liialdamata kõikide spordialade baas. Pole võimalik teha tippsporti nii, et kordagi ei peaks külastama jõusaali või tegema jõuharjutusi. Selge, et sama kehtib ka harrastussportlasetele, vähemasti mingitel perioodidel aastas oleks mõistlik ja vajalik ka harrastajatel jõuharjutusi teha. 1) Kuidas leida endale sobiv koormus ja harjutuste kompleks? Tee endale selgeks eesmärk ja anna sellele ka ajaline määratlus (selgituseks niipalju, et inimesed soovivad tihti saada lühiajaliselt ulmelise tulemuse, endale aru andmata, et see on ebareaalne saavutada nii lühikese ajaga). Treeningut tuleks võtta kui elu ühte...

märts 24, 2018 Ott Kiivikas
Suvi ja eelkõige juuli on jõusaalis rassijatele madalkuu. Enamus rauasikutajaid on selleks ajaks saalist kadunud ja alles on jäänud need, kes tegelevad võistlusspordiga või ei leia midagi targemat töökõrvalt teha. Loomulikult on mõjutajaks ka ilm, kui see on vihmane ja külm, täitub saal nagu võluväel „pumpajatega“ ja kui väljas lõõmab päike, siis haigutab saalis tühjus. Jõusaalist eemaldumist ei saa inimestele kuidagi pahaks panna, sest Eestimaa kliimas, kus ühkesa kuud praktiliselt polegi väljas midagi teha või pead olema tõeline kangelane, et välitingimustele ilmale vastu panna – on need kolm suvekuud just sobilikud välitreeninguteks. Osa inimesi sõidab maakodudesse või mujale puhkama. Siinkohal...

märts 24, 2018 Ott Kiivikas
Seda, et jooksuharrastus kogub hoogu, näitab viimaste aastate statistika selgelt ja selle tõusu taga on suuresti ka see, et terviseradadesse investeeritakse iga-aastaselt korraliku raha ja paremad treeningtingimused toovad jooksuradadele üha uusi ja uusi jooksusõpru. Kuidas jooksmine ja jõutreening omavahel seotud on ja miks need täiesti erinevad treeninguliigid üldse kokku võiksid sobida, sellele proovingi anda vastuse alljärgnevas artiklis. Pean tunnistama, et minu kokkupuude jooksuga ulatub juba rohkem kui 30 aasta tagusesse aega kui võtsin osa Viljandi lastejooksusarjast ümber Paala järve. Olin tol korral kui see jooksusari alguse sai 1983 a kuue aastane ja võitsin kohe esimese kõige noorema vanuseastme jooksu. Hiljem...

märts 24, 2018 Ott Kiivikas
Kuidas ratturid peaksid jõusaalis treenima ja millised koormused mingitel ettevalmistusperioodidel olla võiksid? Keskendun eelkõige harrastajatele antavate soovitustele, seda lihtsal põhjusel, et mida kõrgemal tasemel mäng käib, seda spetsiifilisemaks ka soovitused lähevad ja siis on vaja juba vaadata väga täpselt konkreetset indiviidi, millise sõitjaga on tegemist (kas sprinter, mägironija, universaal jne.) lisaks on tänapäeval selgelt eraldunud ka maastikurattaga sõitjad ja maanteemehed. Kuna rattaspordi harrastajaid tuleb iga aastaga aina juurde ja peab tunnistama, et ka harrastajate tasemel treenitakse juba väga suurte treeningkoormustega (rääkimata sellest, et harrastajad käivad juba lõunalaagrites, siis asjakohane nõu peaks kuluma igati marjaks ära). Milleks üldse on vaja ratturile...

jaanuar 7, 2017 Ott Kiivikas
Oma järgmises kirjatükis keskendun ma laste kehalisel aktiivsusel ja sellel, kuidas erinevate spordialade valikul paremini orienteeruda. Alustame sellest, et meie endi laste tänane kehaline aktiivsus erineb ööpäev sellest, mis meil endil lapsepõlves oli. Miks? Seda väga lihtsal põhjusel, me ise oleme loonud mugavama ja vähemaktiivse elukeskonna, tänu tehnoloogia arengule. Toon tänaseni oma loengutel lastele näiteid, kuidas me saime kehalise koormuse lihtsalt sõpru otsides kätte. See aeg olid ju ainult lauatelefonid kui mina laps olin ja kui tahtsid sõpra kätte saada, helistasid kodutelefonil ja kui kätte ei saanud, siis teadsid, millistes kogunemiskohtades sõbrad kogunesid ja hakkasid siis neid jala läbi käima...

jaanuar 7, 2017 Ott Kiivikas
1) Esmane, mis aitab vältida ja ennetada traumasid ja mida kõige lihtsam on rakendada, on see et alustate igat treeningut soojendusega. Selleks sobib igasugune aeroobne tegevus nagu stepper, jooksurada, ratas, sõudeergomeeter jne. Soojenduse kestvuseks piisab täiesti 10 – 15 min., soojendus peaks toimuma suhteliselt madalamal pulsisagedusel, sest soojenduse eesmärk ei ole ennast ära väsitada. 2) Kasuta kindlasti soojendusseeriaid, st. enne sellise raskuse juurde asumist, millega kavatsed alustada harjutust, tee kergema raskusega hoogsamas tempos 10 – 20 kordust, et valmistada lihased ette suuremaks koormuseks ka see aitab vältida vigastusi. 3) Jalalihaseid treenides, ära alusta kunagi esimese harjutusena kükkimistega kuna vigastuse saamise...

jaanuar 7, 2017 Ott Kiivikas
Hästiarenenud kõhulihastest on tõenäoliselt unistanud iga inimene, üritan natuke selgitada mida peaks tegema, kui soovitakse viimasel hetkel enne suve saabumist midagi oma keskosaga ette võtta. Esiteks ärge pange liiga kõrgeid eesmärke, st. allesjäänud kuu ajaga ei ole võimalik teha tasa seda tegemata tööd, mis on aastaid tegemata. Teiseks, selleks et vabaneda kõhupeal olevast rasvast ei piisa ainult kõhulihaste harjutuste sooritamisest.Lisage ka harjutuste kompleksile aeroobne treening, st. liikuge rohkem kõige paremini sobib selleks kiirkõnd või rattasõit madalal pulsisagedusel, sõltuvalt vanusest (110 – 140 l/min.). Kolmandaks lisaks eelpoolmainitule ei pruugi Te muutusi siiski veel näha kui Te ei tee muudatusi oma toitumisharjumustes,...