Oma järgmises kirjatükis keskendun ma laste kehalisel aktiivsusel ja sellel, kuidas erinevate spordialade valikul paremini orienteeruda.
Alustame sellest, et meie endi laste tänane kehaline aktiivsus erineb ööpäev sellest, mis meil endil lapsepõlves oli. Miks? Seda väga lihtsal põhjusel, me ise oleme loonud mugavama ja vähemaktiivse elukeskonna, tänu tehnoloogia arengule. Toon tänaseni oma loengutel lastele näiteid, kuidas me saime kehalise koormuse lihtsalt sõpru otsides kätte. See aeg olid ju ainult lauatelefonid kui mina laps olin ja kui tahtsid sõpra kätte saada, helistasid kodutelefonil ja kui kätte ei saanud, siis teadsid, millistes kogunemiskohtades sõbrad kogunesid ja hakkasid siis neid jala läbi käima kuniks sõbrad leitud. Samuti ei viinud ega toonud keegi autoga treppi nagu täna lapsevanemad seda teevad ja telerist oli multikaid pool tundi. Kui nüüd küsida, kas me ei oleks omal ajal istunud teleri või arvuti ees kui need oleksid olemas olnud ja kas me ei oleks nautinud autoga treppi viimist? Kindlasti oleksime, lihtsalt aeg oli teine ja paljud lapsevanemad unustavad selle ära ja eeldavad, et lapsed peaksid nagu iseesnesest sama rada teadma käia, mis nemad lapsena käisid – lapsed ei oska midagi seesugust ette kujutadagi. Teine asi on ka toidulauaga, hea ja parem (loe kommid ja maiustused – on kuhjas laua peal, st et meil on energia üleküllus kalorite mõttes).
Selge, et arvuti ja teleri keelustamisega kaugele ei jõua, need on meie ühiskonna vältimatu osa, küll aga saame lapsi suunata kehalisele aktiivsusele. Kuid see eeldab ka laspevanemate enda pingutust! Ei saa lastelt nõuda nii ,et ise istute mugavalt teleri ja arvuti ees ja nõuate, et mina õue mängima (kohati selgub, et lapsed ei oskagi õues üksi midagi teha – õueminek see on tänapäeval „karistus“, meil oli see vastupidi, kes mäletab, siis karistati vastupidi, sa jääd täna koju….! Vot see oli karistus – sest tubast tegevust oli raske leida). Ise on vaja ka siinkohal eeskuju näidata! Minge koos liikuma – väljas ühine jalutuskäik või terviserajal koos ratta või rulluiskudega sõita, need on ühistegevused, mida vanemad saavad lastega koos teha. Samuti seadke teleri ja arvuti vaatamisele mingid piirid, et vahelduks kehaline tegevus arvutivaatamisega.
Rääkides trennidest, siis pean tunnistama, et suur oli minu üllatus, kui palusin käe tõsta 5 klassi õpilastel (kokku oli kaks klassi ühel minu viimasel kooliloengul), kes regulaarselt vähemalt 2-3 korral nädalas trennis käivad. Käe tõstis 99% kuulajatest (ma pean tunnistama, et ma olin palju pessimistlikumalt meelestatud, olles ka kuulnud et tänapäeva noored ei taha sporti teha ei taha). Kindlasti on see varieeruv elukeskkonnast ja võimalustest lähtuvalt, kuid ütlen kohe, et tänapäeval on palju sportimisvõimalusi inimestele ka TASUTA! Lihtsalt tuleb need kohad üles leida ja mis peamine, endal peab olema tõsine soov sporti teha! Tihti vanemad ei süvenegi treeningvõimalustele ja lihtsalt toovad ettekäändeks majanduslike võimaluste puudumise (kindlasti on vähemkindlustatud peresid, kus võimalused on piiratud, kuid nagu mainisin, et on ka tasuta võimalusi treenida näiteks linnapildis leiduvate erinevate terviseradadel ja välitrenazööride kasutamise võimalusega).
Millised eelistused trennide osas võiksid olla? Peab tunnistama, et tänapäeval on erinevate trennide valiku võimalus kordades suurem kui näiteks paarkümmend aastat tagasi. Seda samuti väga lihtsal põhjusel, lisandunud on väga palju uusi spordialasid ja valik on tõesti väga lai. Mida ma olen oma laste puhul teinud ja mida ma ka ise lapsena tegin on see, et ma lasen proovida väga erinevaid trenne. See on vajalik selleks, et aru saada, mis neile endale meeldib ja millisele spordialale on neil geneetilised eeldused. Pean tippsportlase ja treenerina tunnistma, et lihtsalt peale vaadates ei suudaks mina enamus inimestele „diagnoosi“ panna, et mis spordiala talle sobib, kas kestus või jõuala, kas kordinatsiooni ja täpsust vajavad spordialad või selgub hoopis, et talle sobib rohkem mõtlemist vajavad spordialad, kus füüsiline võimekus ei olegi peamine. Paljudel lastevanematel on mingi oma nägemus asjast ja ka mingi oma ambitsioon, mida nad läbi laste tegemiste asuvad siis ellu viima – see ei ole iseenesest paha, sest hullem on see kui vanemaid üldse ei huvita ,mida lasped teevad, kuid teisest küljest on ka liigne pealesundimine ja sõna otseses mõttes „vägisi trenni sundimine“ paras stress lapsele. Trenn ei tohi olla karistus! Kõigist ei peagi sportlased tulema, las jääb kunstnikele, muusikutele ja teistele kultuurivaldkondadele ka midagi!
Lapse eas vanus 6 – 14 sobivad väga hästi kõik kordinatsiooni ja rühti parandavad trennid: pallimängud, võimlemine, akrobaatika, kergejõustik, tennis, tantsimine, lastefitness (uus spordiala – akrobaatika ja võimelmise segu) jne. Sõltumata sellest, millise spordialaga edaspidi tegelete, on nende spordialade harrastajatel palju lihtsam kohaneda mõne muu sporidalaga, sest lapsena loodud treenituse baas, laseb vabalt tegeleda juba edasi ükskõik mis muu spordialaga. Olgu öeldud, olen praktiliselt kõigi eelpool loetud aladega lapsena tegelenud ja nii korvpallis kui käsipallis ka Eesti noortemeistriks tulnud ja hiljem tegeledes juba noorukieas edasi rohekm jõualadega jõutõstmine ja kulturism – oli mul lapsena harrastatud sporialade kogemusest palju kasu.
Noorukieas 14 + võivadki lisanduda juba rohkem kas jõudu või raskemat füüsilist koormust nõudvad spordialad: tõstmine, jõutõstmine, kahevõitlusalad – olgu öeldud, et need on väga populaarsed ja erinevaid stiile väga palju, fitness ja kulturism (murdeeas algab poistel aktiivsem lihasmassi kasv ja see on hea aeg regulaarsete jõusaalitreeningutega alustamiseks). Plahvatust, vastupidavust ja jõudu nõudvad sporialad kasvatavad ka noortes enesekindlust ja olgu öeldud, et nende spordialade harrastajad on ka tavaelus ühed rahulikumad tegelased, sest nad elavad ennast oma trennides välja ja ei kipu oma energiat tavakodanike peal välja elama. Selge, et enamus spordialadega võib alustada maast – ja madalast, kuid proovisin kuidagi liigitada, et paremini tervikust aru saada. Trenn ongi hea energia maandamise koht!
Lõpetuseks soovitus lastevanematele, suunake oma lapsi sporti tegema, kuid ärge hakake neist lapseeas tippsportlasi vormima, et oma unistusi täide viia. Kannatliku meelt ja tarku otsuseid soovides! Palju huvitavaid artikleid treeni ja toitumise kohta leiate fitness.ee portaalist.
-Ott Kiivikase Koolitused
